D. IgD
1. Struktura
Struktura e IgD-sė ėshtė paraqitur nė figurėn 13. IgD ekziston vetėm si monomer.
2. Veēoritė
a) IgD ėshtė konstatuar nė nivele tė ulėta nė serum; roli i saj nė serum ėshtė ende i paqartė.
b) IgD primarisht ėshtė gjetur nė sipėrfaqen e e qelizave B, ku funksionon si receptor pėr antigjen. IgD nė sipėrfaqe tė qelizave B ka ekstraaminoacide nė terminalin-C pėr t’u bashkuar me membranė. Gjithashtu ėshtė e lidhur me zingjirėt Ig-alfa dhe Ig-beta.
c) IgD nuk e lidh komplementin.
Figura 14 Struktura e IgE E. IgE
1. Struktura
Struktura e IgE-sė ėshtė paraqitur nė figurėn 14. IgE ekziston si monomer dhe posedon njė ekstradomen nė regjionin konstant.
2. Veēoritė
a) Ėshtė Ig me nivelin mė tė ulėt tė pranisė nė serum, meqenėse lidhet fort nė Fc receptorėt e pranishėm nė bazofile dhe mastocite, madje edhe para ndėrveprimit me antigjen.
b) IgE ėshtė e pėrfshirė nė reaksionet alergjike - si pasojė e lidhjes sė saj me bazofile dhe mastocite, IgE ėshtė e pėrfshirė nė reaksione alergjike. Lidhja e alergjenit pėr IgE nė qeliza rezulton me lirimin e mediatorėve tė ndryshėm farmakologjikė qė japin simptome alergjike.
c) IgE ka rol edhe nė sėmundjet parazitare dhe helmintike (nematode). Meqenėse niveli i IgE-sė nė serum rritet nė sėmundjet parazitare, matja e nivelit tė IgE-sė ka rol diagnostik nė infeksionet parazitare. Eozinofilet posedojnė Fc receptorė pėr IgE dhe lidhja e eozinofileve pėr helmintet e mveshura me IgE rezulton me mbytje tė parazitit.
d) IgE nuk e fikson komplementin.
Figura 15
Kundėrtrupi rrotullues © 2000 Antibody Resource Page
Antibody Concepts Clinical Implications of Human Immunoglobulin Classes
Adaptuar nga:F.T. Fischbach nė "A Manual of Laboratory Diagnostic Tests," 2nd Ed., J.B. Lippincott Co., Philadelphia, PA.
IgG
1. Niveli i kėsaj Ig rritet tek:
a) infeksionet kronike granulomatoze
b) infeksionet e tė gjitha llojeve
c) hiperimunizimi
d) sėmundjet e mėlqisė
e) kequshqyeshmėria e rėndė
f) disproteinemitė
g) sėmundjet e shoqėruara me granulomat hipersenzitive, ērregullimet dermatologjike dhe mieloma IgG
h) artriti reumatoid
2. Niveli i kėsaj Ig ulet tek:
a) agamaglobulinemia
b) aplazioni limfoid
c) mungesa selektive e IgG-sė, IgA-sė
d) IgA mieloma
e) proteinemia Bens-Jones
f) leukemia kronike limfoblastike
IgM
1. Niveli i kėsaj Ig rritet tek:
a) makroglobulinemia Valdenstrom
b) tripasonomiaza
c) aktinomikoza
d) bartoneloza
e) malaria
f) mononukleoza infektive
g) lupusi eritematoz
h) artriti reumatoid
i) disgamaglobulinemia
Vėrejtje:Te i porsalinduri, niveli i IgM mbi 20 ng/dl ėshte njė indikacion pėr njė stimulim in utero i sistemit imunitar dhe stimulim nga ana e virusit te rubellės, citomegalovirusit, sifilisit apo toksplazmozės.
2. Niveli i kėsaj Ig ulet tek:
a) agamaglobulinemia
b) ērregullimet limfoproliferative
c) aplazioni limfoid
d) mieloma IgG dhe IgA
e) disgamaglobulinemia
f) leukemia kronike limfoblastike
IgA
1. Rritet nė rastet e:
a) sindromės Viskot- Aldrich
b) cirozės sė mėlqisė (nė shumicėn e rasteve)
c) stadeve tė caktuara tė sėmundjeve tė kolagjenit dhe atyre autoimune si artriti reumatoid dhe lupusi eritematoz
d) infeksionet kronike pa bazė nė deficiencat imunologjike
e) IgA mieloma
2. Ulet nė rast tė
a) ataksisė telangiektazisė hereditare (e trashėguar)
b) gjendjeve me deficienca imunologjike ( si p.sh. disgamaglobulinemitė, agamaglobulinemia kongjenitale dhe ajo e fituar dhe hipogamaglobulinemia)
c) sindromit tė kequshyeshmėrisė
d) aplazionit limfoid
e) mielomės IgG
f) leukemisė akute limfoblastike
g) leukemisė kronike limfoblastike
IgD
1. Rritet nė rast tė
a) infesioneve kronike
b) mielomės IgD
IgE
1. Rritet nė rast tė:
a) Sėmundjeve atopike tė lėkurės
b) rinitit alergjik
c) astmės
d) shokut anafilaktik
e) mielomės IgE
2. Ulet nė rast tė:
a) agamaglobulinemisė
b) hipogamaglobulinemisė pėr shkak tė metabolizmit tė ērregulluar ose sintezės sė imunoglobulinave
Figura 7
Struktura e IgG
Figura 8 Struktura pentamerike e IgM sė serumit
Figura 9 Struktura e sipėrfaqes qelizore tė IgM
Figura 10 Receptori i antigjenit tė limfociteve B
Figura 11 Struktura e IgA
http://pathmicro.med.sc.edu/mayer/stru-11.jpg
Figura 12. Origjina e IgA tė tretshme
Figura 13 Struktura e IgD
Figura 14 Struktura e IgE
Figura 15
Kundėrtrupi rrotullues